YFU Holland&Tšehhi

Kevadvaheaeg Hollandis kestab kaks nädalat. Ühte väga toredat nädalat kirjeldasin Teile eelmises postituses. Täna räägin sellest, kuidas me YFU Hollandiga reisil käisime ja kuidas ma 40-kraadise palavikuga Prahat avastasin. 

Ühel neljapäeva pärastlõunal suundusin Eindhovenist Amersfoorti, et seal YFUkatega kokku saada ning koos Tšehhi poole sõitma hakata. Unustamatu on kindlasti see, et jäin rongis magama ning sõitsin Soome vahetusõpilasega Amersfoorti peatusest mööda. Kuna tegu oli kiirrongiga, polnud meil võimalik enne Zwollet rongi vahetada, mis tähendas seda, et buss sõitis Marise ja Juho pärast välja 2 tundi hiljem.  Algas teekond Holland- Saksamaa- Poola- Tšehhi. Hommikul kell 9 saabusime Prahasse.

Sellel päeval läksime linna ning tegelesime erinevate YFU välja pakutud mängudega. Õhtu poole käisime SALAJA linnamelu nautimas. Nimelt pidi olema see algselt lubatud, kuid kuna rongid lõpetasid südaööl sõitmise keelati linnaminek ära. Loomulikult 3 eesti tüdrukut pardal, seltsis soomlane ja itaallane, ei lasknud end sellest reeglist morjendada ja sõitsid ikka linna. Öine Praha oli riski väärt, õhtu möödus meeleolukalt. Hotelli tagasi jõudes jõudsime isegi Eurovisiooni punktide lugemise ära vaadata.

Järgmisel päeval oli terve päev meie päralt, enne õhtusööki liikusime terve kambaga ringi. Minul ja Vittoriol oli öisest Prahast külge hakanud haigus, nii me seal kohvikus magasime. Olin korra juba Prahas käinud ning eelmisel päeval käsime ka ringi, ehk otseselt ei tunne, et millestki ilma jäin. Loomulikult ühe kellatorni ma oma 40-kraadise palavikuga siiski vallutasin. Õhtul käsime veel söömas ja oligi aeg koju tulla - oli see vast tõbine seiklus.

Praha oli vinge ja koos sellise seltskonnaga kindlasti meeldejääv. 

P.S. Pidime sinna veel kunagi kõik koos tagasi minema, jään seda reisi ootama.

Pere Hollandis

Paljud vahetusõpilased on öelnud, et pere küllatulek vahetusaastal võib olla pigem negatiivne kui positiivne. Mina kindlasti seda väita ei saa, nimelt olid mul kevadvaheajal külas ema, õde, tädi ja täditütar. Võin julgelt väita, et see oli üks lahedaim nädal kogu aastas. Olin 8 kuud seda päeva oodanud!!! Ärkasin laupäeval väga vara, sest jälle oli ärevus nii suur. Koristasin, käisin jooksmas ja pakkisin - tegin abslouutselt kõike, et end tegevuses hoida. Päeval läksin Eindhovenist rongile ja sõitsin Nijmegeni, kus pidin perega kokku saama. Tulin rongijaamas maha ja jalutasin lähedal asuvasse parki, saatsin neile oma koordinaadid ja jäin neid ootama. Neil läks aega umbes pool tundi, kuna nad tulid rendiautoga siis istusin seal ja vaatasin igat autot väga ootusärevalt. Lõpuks nad tulid!!! See oli nii emotsionaalne hetk, Triin jooksis autost välja ja hakkas kõvasti nutma, ka minul olid rõõmupisarad. Kui ta mulle sülle jooksis, siis ta kallistas mind nii kõvasti et alguses ma mõtlesin, et ei saa enam hingata, aga teisalt oli ta nii suureks kasvanud. Nijmeganist istusime autosse ja sõitisme Keukenhofi poole. Seltskond oli nii mõnus, lõpuks eesti keel ja Triin ei suutnud ikka uskuda, et Mannu jälle ta kõrval istub. Meil oli reisiplaan paigas, kuid selle esimese öö jätsime lahtiseks ja plaanisime spontaanselt hotelli leida. Jõudsime Keukenhofi ja asusime majutusi otsima, möödus umbes 3 tundi, olime kõik kohad läbi käinud. Hollandlased on planeerijad ehk absoluutselt kõik toad olid välja müüdud või polnud üldse võimalik kohe ennast sisse registreerida. Kell 23 olime seisus, kus meil polnud hotelli ja kohti kust küsida polnud ka enam, siis otsustasimegi autos magada. Sõitsime kuhugi parklasse ja jätsime auto seisma. Sõime õhtuks Muhu leiba ja maamehe sinki ja ausaltöeldes oli mul täiesti ükskõik, et autos magame.

Öö polnud kõige mugavam, Triin magas üle minu ja siples palju, juba kell 6 olid kõik üleval. Sõime ühes hotellis hommikust, pesime hambad ja suundusime Keukenhof 2016 näitusele. Võin julgelt väita, et see on üks kõige ilusamaid asju Hollandis. Tegu on meeletult suure lillealaga, vapustavalt ilus. Kindlasti on seda täiesti võimatu anda edasi sõnadega, sellepärast lisan siia pildid. P.S mu ema ja tädi ohhetasid kogu aja ja päev oli tõesti meeletult lahe.Pärast Keukenhofi suundusime Haarlemisse. Haarlemis panime asjad hotelli ja parkisime auto, et suunduda rongiga Amsterdami. Amsterdamis läksime kanalituurile: see on hea võimalus heita pilk kogu Amsterdamile. Pärast kanalituuri käisime veel mõnes poes, vaatasime Hiinalinnas ringi, sõime ja suundusime tagasi Haarlemisse.

Hommikul käisime Haarlmeis jalutamas, poodides ja sõime hommikust. Päevaplaan nägi välja selline, et esmalt pidime külastama Den Haagi, siis Rotterdami ja õhtul pidime jõudma Eindhovenisse. Den Haagis jalutasime linnas ringi, Haagis asuvad Hollandi Generaalstaatide Esimene ja Teine Koda. Ka Hollandi kuningas Willem-Alexander elab ja töötab Haagis. Samuti on seal välissaatkonnad, ministeeriumid ja Ülemkohus. Den Haag köitis mind väga, eriti selle poliitiline ja arhitektuuriline pool. Den Haag kindlasti oli, on ja jääb üheks ülikoolilinna variandiks.

Rotterdam - külastasime telemasti, sealt avanes vapustav vaade kogu linnale. Rotterdam on tuntud kui sadamalinn, sadam oli tõesti võimas. Edasi käisime Markthalis ehk Rotterdami turgu vaatamas. Tegu on suure hobuserauakujulise majaga, mille sees käib vilgas turuelu ning mille seintes elavad inimesed oma igapäevaelu.

Markthali kõrvai on ka kubuswoningen, mis otsetõlkes tähendab kuupelamud. Arhitekti idee oli ehitada majad, mis näeksid välja nagu puud. Käisime veel söömas ning siis suundusime Eindhovenisse, minu kodulinna.

Järgmisel päeval läksime Efftelingi. Eelnevalt oli käinud seal Martijniga ning pannud rõhku mind ennast huvitavatele asjadele nagu suured ja hullud atraktsioonid, kuid siis võtsin aja ja olin perega. Effteling on üks suur muinasjutumaa. Välja on otsitud maailmakuulasd muinasjutud, Triinule ja Getriinile väga-väga meeldis, veetsime Eftelingis terve pika päeva.

Järgmisel päeval külastasime veeparki ja tutvusime Eindhoveniga. Reedel olime lihtsalt rahulikult: hommikul käisime piknikul ning pärast suundusime Roemond. Roemondis käisime terve päeva poodides, ema oli eriti helde ja sain üle pika aja nautida tunnet, kui ei pea ise rahadega majandama, ega mõtlema, mida ja kas saan osta

Laupäeva hommikul sõitsid nad tagasi Saksamaale, tagastasid auto ja lendasid koju. Sel hommikul mind valdas päris tühi tunne, korraks tundus, et kõik on tehtud ja nähtud ning nüüd on ka minul aeg koju minna. Need mõtted tulid sama kiirelt kui läksid, juba pühapäeval oli emadepäev ja veetsin Kariniga toreda päeva.

ma olen tagasi.

Hei!

Peale vahetusaastat suundusin õppima Põlva riigigümnaasiumisse. Vahepeal on muutunud palju, olen kenasti kohanenud ja vahetusaastast on saanud üks ilus mälestus, mis mind väga erinevatel viisidel ikka ja jälle kõnetab.
Eesti keele tunni raames tuleb kirjutada blogi ning otsustasin võimalust ära kasutada ja lõpetada blogi "Minu aasta Hollandis". Vahetusaasta lõpp oli vaieldamatult parim osa, kuid samas ka kiireim ja kõige Nauditavam ning see on ka põhjus, miks mu projekt kevadel poolikuks jäi. Võtan 9-10 postitusega kokku veel tähtsad ja unustamatud hetked ning pärast neid postitusi sulgen blogi ja jätan ta auväärselt kandma esimest kohta minu reisiblogide kaustas.