Karini sünnipäev
Selleks päevaks olin ma hästi valmis. Kuna minu naabrimees töötas kuskil õhupallipoes, siis hommikul kell 6 aitas ta mul üles seada väga uhked kaunistused (pildil). Kui kaunistused üleval, suundusin tagasi magama. Ärkasin alles keskpäeval ning siis kobistasin lillede, kingi ja laulu saatel alla. Karinil olid juba mõned sõbrad külas ning ta oli väga õnnelik. Varsti tulid meile külla hostõde ja vend ning nende perekonnad. Koos suundusime Den Boschi.
See on Hollandi kuulsa kunstniku Jheronimus van Aken'i (Bosch'i) kodulinna Hertogenbos ehk Den Boschis. See oli minu provinsti - Noord Brabanti keskuslinn. Kuigi Eindhoven on sellest linnast palju suurem, on Den Boschis suurem rongijaam, ning seepärast on ka ta märgitud provintsi keskusena.
Suundusime Põhja-Brabanti muuseumisse, kus Bosch'i näitus aset leidis. See mees on/oli geenius. Näitusel pilte teha ei tohtinud, seega kui sa tema töödega tuttav ei ole siis saab Googelda Jheronimus Bosch ja imetle natukene. Muuseumis veetsime tubli 4 tundi. Sealt edasi läksime Den Bosch'i linnaaluste veeteedel toimuvale paadisõidule. Õhtu lõpetas muidugi õhtusöök, mis kestis keskmisest kauem - 8 tundi. Oligi Karini sünnipäev läbi, tore päev koos perega.
YFU lõpuseminar või hoopis üks suur pisar?
Nagu teada, siis vahetusaasta lõpus toimub aastalõpuseminar ehk Re-Entry, kus räägitakse sellest, kuidas hakkab välja nägema meie kõigi eluke, kui oma elu juurde enda riigis naaseme. Räägiti muidugi tüüpilisi asju nagu su pere ja sõbrad ei pruugi sind mõista, arvatavasti jäävad need sõbrad, kes ka vahetusaasta jooksul tagaplaanil olid, ka me oma endi riikides samuti tagaplaanile. Kõigil on ka koju minnes kultuurišokk jne.
Esimese õhtu avapauguks mängisime võrkpalli, täpselt nii nagu tegime seda ka esimeses laagris, hiljem liitusid meiega ka kaks saksa jalgpallilaagri kutti. Hiljem liitusime Kristaga sakslastega, et kaarte mängida. Õppisin kaarditrikke ning siis liitusin teiste YFUkatega, et laagri territooriumit avastada.
Teise päeva kirjeldusena tulevad meelde ainult pisarad. Selle päeva õhtul nutsid kolm eestlast selle üle, et vahetusaasta saab läbi, kõik sai alguse selles, kui üritasin sõbranna lipule kirjutada kui kallis ta mulle on ning sain nimega ühelepoole ja pärast seda hakkasin lahinal nutma. Lisaks pisaratele oli tegelikult ka rõõmu. Käisime laagri rannas paate ehitamas palkidest ning tünnidest ning seejärel korraldasime nende peal ka võistluse. Pärast võistluse väärikalt sohi tegemisega teisele kohale tulles jooksime kamba inimestega ka vette, et lõpuks ujuma saada. Minu jaoks oli sel hetkel suvi tõesti alanud.
Ka kolmas päev möödus pisarate saatel, kuna pidime ilmselt lõplikult hüvasti jätma USAkate, aasialaste ning ladina/lõuna-ameeriklastega, mis oli üsnagi kurb, kuid jätan endale alles päris suure lootusekillu, et kunagi näen veel neid kõiki. Samuti ei tule ka osad eurooplastest YES'ile ehk ka nendega tuli hüvasti jätta. Pärast jäin Gerda ja mehhiko inimestega kauemaks Zwollesse, ning õhtul võtsin ette veel reisi koju.
Kokkuvõttes võin öelda, et see nädalavahetus oli väga emotsionaalne. Mäletan, et peale esimest laagrit kui Karin mulle järgi tuli olin ma nii väsinud, kogu sellest trallist-melust-inimestest jms. Mõtlesin pool teed koju sellele, kui väga ma tegelikult oma lärmaka YFU rahvaga aastaga ära harjusin ja palju nendega koos korda saatsin.
_________________________________________________________________________________
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar