Pere Hollandis

Paljud vahetusõpilased on öelnud, et pere küllatulek vahetusaastal võib olla pigem negatiivne kui positiivne. Mina kindlasti seda väita ei saa, nimelt olid mul kevadvaheajal külas ema, õde, tädi ja täditütar. Võin julgelt väita, et see oli üks lahedaim nädal kogu aastas. Olin 8 kuud seda päeva oodanud!!! Ärkasin laupäeval väga vara, sest jälle oli ärevus nii suur. Koristasin, käisin jooksmas ja pakkisin - tegin abslouutselt kõike, et end tegevuses hoida. Päeval läksin Eindhovenist rongile ja sõitsin Nijmegeni, kus pidin perega kokku saama. Tulin rongijaamas maha ja jalutasin lähedal asuvasse parki, saatsin neile oma koordinaadid ja jäin neid ootama. Neil läks aega umbes pool tundi, kuna nad tulid rendiautoga siis istusin seal ja vaatasin igat autot väga ootusärevalt. Lõpuks nad tulid!!! See oli nii emotsionaalne hetk, Triin jooksis autost välja ja hakkas kõvasti nutma, ka minul olid rõõmupisarad. Kui ta mulle sülle jooksis, siis ta kallistas mind nii kõvasti et alguses ma mõtlesin, et ei saa enam hingata, aga teisalt oli ta nii suureks kasvanud. Nijmeganist istusime autosse ja sõitisme Keukenhofi poole. Seltskond oli nii mõnus, lõpuks eesti keel ja Triin ei suutnud ikka uskuda, et Mannu jälle ta kõrval istub. Meil oli reisiplaan paigas, kuid selle esimese öö jätsime lahtiseks ja plaanisime spontaanselt hotelli leida. Jõudsime Keukenhofi ja asusime majutusi otsima, möödus umbes 3 tundi, olime kõik kohad läbi käinud. Hollandlased on planeerijad ehk absoluutselt kõik toad olid välja müüdud või polnud üldse võimalik kohe ennast sisse registreerida. Kell 23 olime seisus, kus meil polnud hotelli ja kohti kust küsida polnud ka enam, siis otsustasimegi autos magada. Sõitsime kuhugi parklasse ja jätsime auto seisma. Sõime õhtuks Muhu leiba ja maamehe sinki ja ausaltöeldes oli mul täiesti ükskõik, et autos magame.

Öö polnud kõige mugavam, Triin magas üle minu ja siples palju, juba kell 6 olid kõik üleval. Sõime ühes hotellis hommikust, pesime hambad ja suundusime Keukenhof 2016 näitusele. Võin julgelt väita, et see on üks kõige ilusamaid asju Hollandis. Tegu on meeletult suure lillealaga, vapustavalt ilus. Kindlasti on seda täiesti võimatu anda edasi sõnadega, sellepärast lisan siia pildid. P.S mu ema ja tädi ohhetasid kogu aja ja päev oli tõesti meeletult lahe.Pärast Keukenhofi suundusime Haarlemisse. Haarlemis panime asjad hotelli ja parkisime auto, et suunduda rongiga Amsterdami. Amsterdamis läksime kanalituurile: see on hea võimalus heita pilk kogu Amsterdamile. Pärast kanalituuri käisime veel mõnes poes, vaatasime Hiinalinnas ringi, sõime ja suundusime tagasi Haarlemisse.

Hommikul käisime Haarlmeis jalutamas, poodides ja sõime hommikust. Päevaplaan nägi välja selline, et esmalt pidime külastama Den Haagi, siis Rotterdami ja õhtul pidime jõudma Eindhovenisse. Den Haagis jalutasime linnas ringi, Haagis asuvad Hollandi Generaalstaatide Esimene ja Teine Koda. Ka Hollandi kuningas Willem-Alexander elab ja töötab Haagis. Samuti on seal välissaatkonnad, ministeeriumid ja Ülemkohus. Den Haag köitis mind väga, eriti selle poliitiline ja arhitektuuriline pool. Den Haag kindlasti oli, on ja jääb üheks ülikoolilinna variandiks.

Rotterdam - külastasime telemasti, sealt avanes vapustav vaade kogu linnale. Rotterdam on tuntud kui sadamalinn, sadam oli tõesti võimas. Edasi käisime Markthalis ehk Rotterdami turgu vaatamas. Tegu on suure hobuserauakujulise majaga, mille sees käib vilgas turuelu ning mille seintes elavad inimesed oma igapäevaelu.

Markthali kõrvai on ka kubuswoningen, mis otsetõlkes tähendab kuupelamud. Arhitekti idee oli ehitada majad, mis näeksid välja nagu puud. Käisime veel söömas ning siis suundusime Eindhovenisse, minu kodulinna.

Järgmisel päeval läksime Efftelingi. Eelnevalt oli käinud seal Martijniga ning pannud rõhku mind ennast huvitavatele asjadele nagu suured ja hullud atraktsioonid, kuid siis võtsin aja ja olin perega. Effteling on üks suur muinasjutumaa. Välja on otsitud maailmakuulasd muinasjutud, Triinule ja Getriinile väga-väga meeldis, veetsime Eftelingis terve pika päeva.

Järgmisel päeval külastasime veeparki ja tutvusime Eindhoveniga. Reedel olime lihtsalt rahulikult: hommikul käisime piknikul ning pärast suundusime Roemond. Roemondis käisime terve päeva poodides, ema oli eriti helde ja sain üle pika aja nautida tunnet, kui ei pea ise rahadega majandama, ega mõtlema, mida ja kas saan osta

Laupäeva hommikul sõitsid nad tagasi Saksamaale, tagastasid auto ja lendasid koju. Sel hommikul mind valdas päris tühi tunne, korraks tundus, et kõik on tehtud ja nähtud ning nüüd on ka minul aeg koju minna. Need mõtted tulid sama kiirelt kui läksid, juba pühapäeval oli emadepäev ja veetsin Kariniga toreda päeva.