Ei pea olema suurepärane, et alustada. Tuleb alustada, et olla suurepärane. Siit ka minu esimene postitus!

Minu nimi on Maris Neeno, olen 16-aastane tüdruk Põlvamaalt ning õpin 2015/2016 õppeaastal Hollandis! 

Mina ja YFU!
Kõik sai alguse 2012. aasta sügisel. Olin läinud just 8-ndasse klassi ning olin 13 aastat vana. Olen alati õppinud Räpina Ühisgümnaasiumis ja koolis on ka hästi toimiv õpilasesindus. Õpilasesindusse saab astuda alles 8-ndast klassist ning tollest sügisest sai ka minust selle liige. Igal aastal käivad õpilasesinduse liikmed noortekonverentsil "Lahe koolipäev". Koolipere suhtub konverentsi väga vastutulelikult ja positiivselt. Tavaliselt maksab kool ka osalustasu. 20. novembril sõitsingi oma esimesele "Lahedale koolipäevale". Konverents oli äärmiselt vinge - väga palju aktiivseid noori, tõsiselt hästi planeeritud ja läbiviidud üritus. Ajakava oli tihe ja päev pikk. Programmi vahel olid vaheajad ning väljas snäkilauast näksimist võttes oli võimalik külastada erinevaid infotelke. Seal ma esimest korda YFU programmiga kokku puutusingi. Üks vabatahtlik rääkis parasjagu ühele noorele oma vahetusaastast ja nii ma seal seisin, kuulasin nende juttu ja see tundus lihtsalt nii uskumatult lahe ja võimas. Loomulikult hakkas mul kohe peas käima idee, et mis seal ikka, lähen siis ka. Võtsin endaga sealt kaasa voldiku, pastaka, päris mahuka ajakirja ning kojusõit möödus loomulikult planeerides oma vahetusaastat. Koju jõudes tutvustasin oma ideed vanematele. Toona oli minu valikuks Ameerika. Isa ja ema on alati suhtunud õppimisse ja reisimisse väga hästi. Nende arvates oli plaan tore ja kiitsid heaks, kuid siiski oli näha, et tõsiselt tol hetkel mind keegi ei võtnud. Esimese hooga jäigi plaan soiku, vanus ei lubanud minna ning summad tundusid ka siiski ulmelised.
2013. aasta sügisel kordus ajalugu - olin endiselt õpilasesinduses ja taas oli võimalik sõita "Lahedale koolipäevale". Taaskord oli see väga kordaläinud üritus, kuid seekord oli YFU infotelk palju tuttavam ning veetsin seal märksa rohkem aega. Loomulikult möödus kojusõit taaskord planeerides oma vahetusaastat. Sel korral oli valikus Uus-Meremaa. Õhtul koju jõudes ja vanematele oma sama plaani teises võtmes esitades oli ka nende reaktsioon sama. Mingil hetkel minus suur mineku tuhin küll vaibus, kuid väike mõte jäi. Hakkasin lugema vahetusõpilaste blogisid ning külastasin vahel ikka YFU kodulehte.
Käes oli 2014. aasta märtsikuu, kui algas minu elu aktivstina - nimelt sattusin ma Eesti Õpilasesinduste Liidu talvisesse hooajakooli. Sellest sai minu esimene Õpilasliidu üritus. Liit puges mulle ruttu hinge ning kodune tunne tekkis kiirelt (mingil hetkel tuleb ka postitus "Mina & EÕEL"). Talvekoolist sain palju sõpru. Üks esimestest oli Grete Maria Neppo, tema veetis 2014/2015 õppeaasta Tšiilis. Talvekoolis küsisin Neppolt väga palju küsimusi ning mulle nii meeldis teda kuulata, ta oli nii excited. Rääkisin talle ka oma pikaajalisest mõttest minna vahetusaastale ja ta suhtus sellesse nii positiivselt ning täiega innustas minema. Väga huvitav on mõelda, et ta mõtles natuke ja ütles: "Minu arust sa sobiks täiega Taani või Hollandisse". Grete Maria andis väga suure hoo minu vahetusaastasse. Nüüd oli see mõte väga kindalt mu peas. Otsustasingi, et võtan mõtlemiseks aega terve suve ja augustis otsustan lõplikult.
Käes oli augustikuu, olin otsustanud minna vahetusaastale ning ka vanematega oli rahaliselt kokkuleppele jõutud. Kuigi ka sel hetkel suhtusid kõik sellesse plaani kui kaugesse-kaugesse tulevikku. Augustis sain veel ühe väga toreda uudise. Nimelt olin valitud korraldama Õpilasliidu XXXI Üldkoosolekut. Korraldusmeeskonda saamine muutis minu elu päris palju. Üldkoosoleku korraldamine võttis palju aega ning pühendusin sellele väga. Vahetusaasta pidi veel veidi ootama. Üldkoosolekut korraldades saatsime meeskonnaga välja meeletult palju kirju, käisime toetajatega kohtumas ja pidime korraldama delegaatide jaoks vinge nädalavahetuse (nagu eelnevalt öeldud, siis varsti ka sellest pikemalt). Muidugi oli Üldkoosoleku korraldamine aeganõudev, oli tagasilööke ning tihti ei läinud kõik nii nagu planeeritud, kuid siiski mulle väga meeldis see. Mulle meeldis suhelda erinevate inimestega, panna ennast proovile ning saavutada midagi. Üldkoosoleku lõpuks oli selge, et vahetusaasta kogusumma kogun ma kokku ise.
Üldkoosolek sai läbi ning saatsin novembris kandideerimisavalduse YFU-sse, siis olid minu valikud: a) Brasiilia b) Holland c) Prantsusmaa.
Sain kutse valimispäevale ning läbisin selle -> Otsustasin kandideerida stipendiumile ->
->Sain stipendiumi vestlusele -> SAIN STIPENDIUMI (1500€) -> Valisin Hollandi ->
 -> Lepinguvestlus (P.S vanematele jõudis ka kohale, et päriselt hakkan minema) -> LEPING.

17. veebruaril oli selge, et sõidan 8. augustil aastaks Hollandisse!!!