Minu aasta Hollandis: AAS- Aasta alguse seminar

12.08-15.08

Karin küsis eelmisel õhtul, et kaua võtab mul aega riietumine. Vastasin siis, et kooliajal u 15 minutit. Oli kolmapäeva hommik ja aeg minna laagrisse. Loomulikult läks tark laps öösel magama alles kell 3. Hommikul pidi olema 8:20 väljasõit. Palusin tal eelmisel õhtul ennast äratada. Hommikune äratus oli kell 8:00. Olin päris ehmunud, kuna vaja oli käia pesemas, panna kokku neljaks päevaks asjad ning ennast ka veel valmis panna. Tegin seda kõike tõsiselt kiiresti ning 8:19 olin oma kompsudega alla kolistanud. Tema parasjagu sõi ning küsis imestunult, et kas ma nii vara hommikul siis söömisele ei jäta üldse aega. Seletasin talle, et 15 minutit läheb mul siis, kui on vaja pesta hambad, panna riidesse ja võtta koolikott. Siis ta hakkas naerma ja ütles, et sel juhul on mul hea meel näha, et sa oled kiire tüdruk. Väga armas oli see, et siis ta suundus kiirelt kööki, tegi mulle kaks võikut, pani karpi veel õuna ja šokolaadipiima. Kell 8.28 me siis startisime. Nimelt viis Karin mind kuhugi teise linna, see oli minu kodust u 30minutit. Seal me saime kokku 2 teise vahetusõpilasega ja siis neist ühe hostema viis meid laagrisse. Laagripaika sõit kokku oli u 1,5h, see asus Kesk-Hollandis. Kohale jõudes seadsime end sisse ja kui kõik rahvas oli kogunenud, oli tutvustus, Siinsed YFU vabatahtlikud on võrreldes Eesti omadega palju vanemad, kuid samuti väga toredad. Tutvustusele järgnes söögipaus ning seejärel meid jagati gruppideks ning saadeti testi tegema. Nimelt tegime me kohe laagri alguses hollandi keele testi, mille tulemuste põhjal meid keelegruppidesse jagati. Keelegruppe oli neli: esimeses on tavaliselt sakslased ja belglased või need, kes varasemalt keelega kokku puutunud ning teine, kolmas ja neljas lähevad astmeliselt keeletaseme kaupa madalamale. Minu suureks üllatuseks sain ma teise keelegruppi ja arvan, et see on päris tubli saavutus. Teise keelegrupi õpetaja oli Monika ja ta oli tõsiselt hea ja lahe õpetaja. Keeletunde oli meil kolme päeva jooksul päris palju, kuid need olid tõesti toredad ja mängulised. Me kõik saime endale vihikud ja töölehtedele kaustad ning nendest me enamasti õppisimegi. Veel vaatasime videosid ja mängisime igasuguseid õpetlikke mänge. Lisaks keeletundidele toimusid ka kultuuritunnid, kus siis räägiti Hollandist ja vahetusõpilase elust Hollandis. Siinkohal tuleb tõdeda, et Eesti YFU on tõesti väga hea - kõik kultuuritunni teemad said ELO-l väga põhjalikult läbi arutada ja midagi uut küll polnud. Vabal ajal sai väljas mängida võrk- ja jalgpalli, suhelda teiste vahetusõpilastega ja väga tihti olid teepausid. Iga päev olid ka uued mängud, spordivõistlused ja õhtuprogrammid. Kolmanda päeva õhtuprogrammiks oli riikide esitlus ehk vahetusõpilased tutvustasid teistele oma riiki. Meie Eesti tüdrukutega panime kokku Eestit tutvustava video, lehvitasime lippudega ja Meeli mängis torupilli. Meie esitlusel ei läinud kõik päris nii nagu plaanitud, aga tulemus oli siiki fun! :D Viimane päev oli mõeldud suures osas hostvanematele. Selles, kas Karin ka sinna tuleb või ei, polnud ma üldse kindel. Enne laagrist ma nimelt ei teadnud üldse, et viimane päev hostperele on ning ma ei küsinud. Kui kõikide vanemad hakkasid kogunema ning kõik nendega koos ühte lauda suundusid, olin veidi murelik küll. Võtsin ka endale toidu ja sõin siis samas lauas koos kahe Soome poisiga, kelle vanemad tulla ei saanud. Lõpetasin söömise ja järsku pani keegi selja tagant käed mu silmadele ja see oli KARIN! Jah, ma olin tegelikult ikka väga rõõmus küll, et ta tuli. Väljendasin oma emotsiooni kohe teda kõvasti kallistades! Istusime siis samasse lauda, tema sõi, mina näitasin talle, mis ma tundides õppisin ja pärast jutustasime teiste vahetusõpilaste ja nende hostperedega. Vanematele toimusid pärast veel tunnid ning sellel ajal olid meil erinevad mängud. Nagu ikka, lõppes ka see üritus nelja päeva kokkuvõtva kogunemisega. Sama riigi õpilased sisenesid saali koos ning kõiki tutvustati nimeliselt. Seejärel tantsisme me Superman-i tantsu, mille olime laagris selgeks õppinud. Laagrist tehti ka video, vaatasime seda ning tänasime korraldusmeeskonda. Kui kokkuvõte tehtud, anti igale hostvanemale roos ning oli aeg koju minna. Enne lahkumist sai veel maha peetud üks suur kalliralli ning selfiemaraton. Muidugi oli laagris väga tore: sain palju uusi sõpru, tegevused olid väga lahedad, hea meel oli näha Eesti tüdrukuid, toit oli ka maitsev ning kokkuvõttes veetsin 4 väga toredat päeva. Koju sõites õppisime Kariniga hollandi keelt, nagu ikka. Nimelt õpime me päris sageli, näiteks osutab ta millelegi ning ütleb, kuidas see hollandi keeles on ning mingi aja pärast küsib minult selle tähendust. Pool teed ma siis õppisin ja jutustasin temaga ning pool magasin. Selleks ajaks, kuni kedagi kodus polnud, oli Karina Flipi naabrite juurde viinud. Koju jõudes pakkisin oma asjad lahti ning siis läksime koos Flipile järgi. Naabrid olid väga toredad. Peres on siis ema, isa ja kolm poega. Kohe tekkis selline mõnus juturing, minult küsiti väga palju küsimusi ning õhkkond oli tõesti mõnus. Pereema valmistas köögis õhtusööki ja arvas, et me võiks koos nendega õhtustada, Karin oli nõus ja mul polnud ka midagi selle vastu. Väga huvitav oli see, et enne sööma hakkamist saadeti ringi käima korvike, kuhu kõik panid sisse oma telefonid. Pereema seletas mulle siis, et õhtusöögi laud on koht, kus veedetakse aega perega, räägitakse päevastest tegevustest ja telefonid peavad kindlasti seal korvis olema. Toit oli maitsev ja see ühine õhtusöök ilma nutikateta oli päris lahe. Pärast õhtusööki küsis Karin, et kas lähen täna ka jooksma, kuna viimasel ajal olen siis peale õhtusööki seda teinud. Seepeale küsisid need poisid, et kui palju ja mis ringi ma siis jooksen. Seletasin neile siis asjaolu, et päris täpselt ühtegi jooksuringi ma veel ei teagi, et tunde järgi. Siis pakkusid kaks neist, et võivad minuga jooksma tulla ja näidata mulle üht jooksuringi. Mõeldud-tehtud. Naabripoistega joosta oli lahe, nad rääkisid mulle Eindhoveni erinevatest kohtadest, kus ära pean käima ning seletasid lõpuks koolisüsteemi. Ise õpivad kaks poissi ülikoolis ja käivad kooli kõrvalt mõlemad tööl ning kolmas poiss on minuga sama vana. Peale jooksu käisin pesemas ning õhtu möödus perega skypedes. MA IKKA NII ARMASTAN NEID!