Reede, 2. oktoober

Pärast pikka koolipäeva läksin koju, et kiirelt süüa ja siis ruttu linna tagasi sõita. Kell 19.00 kohtusin bussijaamas Läti vahetusõpilase Zandaga, kes tuli mulle külla, sest tal oli vaja osta sügisriideid ning lihtsalt teha nädalavahetus lõbusalt mööda saata. Pärast Zandaga kohtumist suundusime rongijaama, et kohtuda Soome vahetusõpilase Juhoga. Kui sõbrad leitud, läksime kinno ning ostsime piletid õhtusele filmile. Pärast piletite ostmist tutvustasin neile natuke Eindhovenit ning käisime Vapianos söömas. Aeg möödus kiiresti ja varsti oligi aeg kinno minna. Vaatasime filmi "The intern". Päris armas film oli, Juho ja Zanda jäid ka rahule. Pärast filmi kõndisime ka peotänavalt läbi ning seejärel tulime koju. Olin neile 3. korrusele Karini kostüümiruumi vahvad asemed teinud. Tol õhtul rääkisime veel pikalt juttu ning magama läksin umbes 3 ajal.

Laupäev, 3. oktoober

Ma olen Hollandis harjunud, et laupäeval magan pikemalt. See on siiani peaaegu alati nii olnud. Sel laupäeval siiski mitte, nimelt oli kell 7.15 oli Zanda minu toas ja teatas, et tal on nüüd magatud. Zanda oli siiski minu külaline ja eks ma ajasin ka ennast siis püsti. Rääkisime juttu ja tegime croissante. Aktiivsele hommikule vaatamata olin ma väga uimane. Umbes 11 ärkas ka Juho, ta sõi ka hommikust ning seejärel suundusime linna. Külastasime 7 tundi erinevaid poode ning kogu shopping lõppes sellega, et Zanda ostis vaid ühe salli. Eestis mulle väga meeldib shopata ning alati kui on vaba aega ja vabu vahendeid, sisustan aega shoppamisega. Hollandis elan ma päris suures linnas ning shoppamas saan käia lausa iga päev. See on muutnud ka minu suhtumist. Mulle meeldib minna poodi, osta asi, mida ma vajan ja kõik. Ilmselgelt oli see 7 tundi liiga palju. Sel ajal, kui Zanda shoppas ja poodidest ülimalt vaimustuses oli, võis minu ja Juho näost välja lugeda selgelt väsimust ja tüdimust. See oli hetk, kus ma mõistsin, mida tunneb mu isa minuga poodides käies.
Sel ajal, kui Zanda shoppamisega tegeles, oli meil Juhoga tekkinud juba uus plaan - minna pühapäeval loomaaeda. Karinile ka sobis see, et Juho veel üheks ööks jääb ja oligi plaan paigas. Saatsime Zanda bussile ning kiirustasime koju õhtust sööma. Külla oli tulnud Karini poeg Jaap ning tema tüdruksõber, mis tähendas pikka õhtusööki. Kui meil on pikk õhtusöök, siis on see tavalisest palju pidulikum ning Karin ootab, et riietus oleks ka pidulikum. Õhtusöök kestis lausa 2h, juttu jätkus pikalt, sest 2 vahetusõpilast ühes lauas on ikka väga huvitav. P.S u pool tundi rääkisime Eesti ja Soome saunast ning koolitoidust.
Pärast õhtusööki jutustasime niisama ja u kell 1 läksime magama.

Maris, kui laupäeval on äratus 7.15

Zanda<--*-->Juho

Pühapäev, 4. oktoober

Olin väga väsinud ning nägin voodist püsti saamisega kõvasti vaeva. Juho ütles eelmisel õhtul, et tema saab ise üles ehk hommikul keskendusin rahulikult ainult endale. Olin täiesti valmis ning hakkasin alla hommikust sööma minema, aga siis mõtlesin, et vaatan ikka, kas Juho on juba ärkvel. Selgus, et ta oli sisse maganud ehk tema hommik oli väga kiire. Kiirustasin teda tagant, et ta ennast väga ruttu valmis paneks, kuid siis õnneks pakkus Karin, et ta võib meid ära viia. See oli Karinist tõesti tore, eriti Juho suhtes.
Sõitsime rongiga Amersfoorti ning rongijaamas kohtusime Taavi (Soome VÕP), Jenni (Soome VÕP) ja Kristaga (Eesti tüdruk). Üheskoos suundusime loomaaeda. Loomaaed oli täitsa armas, kuid pilet oli küll kallis. (Loomaaia pilet oli 20€ ja lihtsalt võrdluseks, et Elistvere loomapargi pilet on 1,6€)
Loomaaias olid loomadel väga head tingimused, palju ruumi ja omapärane lähenemine sisustusega. Park polnud eriti suur, täpselt selline paras. Olime loomaaias 4,5h ja jõudsime kenasti kõik läbi vaadata ning isegi lõunatada. Pärast loomaaeda suundusime kodudesse. Väga vahva oli teisi jälle näha ja hullult tore päev oli, ilm oli ka super!

Taavi, mina, Jenni, Juho ja Krista

värske stroop wafel, kindlasti asi mida peab Hollandis proovima.

Esmaspäev, 5. oktoober

Esmaspäev on koolis kõige pikem päev, tunnid lõppevad alles 17:00. Sel esmaspäeval olin juba nädala alguses väsinud ning mul oli kindel plaan tuleval nädalavahetusel magada. Esmaspäeval pärast kooli koju jõudes sõime õhtust ning suundusime "Lichtjedroute festivalile" ehk valgusfestivalile/tulede ööle. Lichjedroute toimub igal sügisel Eindhovenis. Inimesed sõidavad ratastega läbi nö valguse muinasjutu ehk 22km distants, mis on kaunistatud erinevate tuledega. See toimub just Eindhovenis, sest Philipsi kodulinn on Eindhoven ning algusaastatel tegi Philips ainult pirne. Ettevõte oli toona siin väga tähtis, sest enamik inimesi töötas Philipsis. Lichjedroute saigi esimest korda alguse, sest see oli tänuüritus Philipsi loojale, nüüd on saanud sellest aga Eindhoveni tulede öö. Inimesed naudivad seda õhtut väga ja üritus laieneb iga aastaga.

lokid pole mind jätnud :D :D

teisipäev, 6. oktoober

Koolist koju jõudes sõin natuke ning seejärel suundusin trenni. Trennis läheb mul väga hästi, tiim ja treener ja kõik on väga super. Pärast trenni tulin koju, käisin kiirelt pesus ja panin riidesse. Me läksime Karini ja tema emaga restorani. Mulle nii meeldib mu hostvanaema! Vahel mõtlen, et see on ikka täiega vedamine, et olen just selles hostperes. Mu hostema on vana ja hostvanaema kohe väga vana, aga samas on see täiega lahe väljakutse ja õpetlik kogemus. Eestis on mul väga elavad sõbrad, täiega sotsiaalne perekond ja mind ümbritseb selline mõnus ja elav seltskond. Praegu elan koos täiesti teise generatsiooniga, aga see on tõesti lahe väljakutse. Kodus ma jagan emaga väga palju, ta on kindlasti mulle ema, aga ka üks parimaid sõpru. Mulle meeldib, kui saan oma igapäevaseid mõtteid ja vahel ka probleeme alati jagada, ehk mulle meeldib kui kodus elab isik, keda usaldan, kes teab ja kuulab. Kindlasti pole Kariniga see sama, mis pärisemaga, aga ikkagi ma räägin talle, millest mõtlen ja mida tunnen. Praeguseks on tekkinud sellest väga teistmoodi, kuid armas usaldus ning on päris tavaline, et õhtuti joome koos teed ja räägime lihtsalt juttu. 

neljapäev, 8. oktoober

Mul on koolis kaks mentorit, üks neist on ajalooōpetaja, teine minu klassijuhataja. Kui mul on küsimusi või probleeme, siis nemad aitavad mind. Kolmapäeval küsis ajalooõpetaja, et ehk ma tahaks teise klassiga ekskursioonile minna. Ekskursioon oli ajalooteemaline, täpsemalt I maailmasõjale keskenduv ning väljasõit oli Belgiasse. Muidugi ma olin väga huvitatud ning kool maksis isegi mu ekskursiooni Belgiasse kinni - jeee!
Pidin hommikul väga vara ärkama, kuid õnneks viis Karin mu hommikul autoga kooli. P.S ekskursioonile läks üks klass ja selleks oli tellitud 3 kahekorruselist bussi. Sain kooli ees oma mentoriga kokku ning läksin koos temaga peatusesse. Rahva seest otsis mentor üles ühe grupi ning tutvustas mind, üks seitsmene punt, kes oli eelmine päev avaldanud soovi mulle abiks olla. 
Ma ütlen kohe ära, et minu meelest on see lihtsalt ülinõme, kui keegi sulle grupi valib. Inimesed ongi erinevad ja ma igati mõistan ja aktsepteerin seda, aga siiski koosneb tavaliselt see aitajaskond väga erinevatest inimestest. Näiteks sel korral oli üks punkar tüdruk, kellel oli korraga kolm poissi ja kes siis seal tema ümber muudkui sõelusid. Üks põhjus, miks see on nõme, on see, et minu koolis kehtib ikka tugevalt see reegel "Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina." See pole vahetusõpilase jaoks just parim, kui terve klass teda korraga imelikuks peab. Teine põhjus, miks mulle see ei meeldi, on see, et tugigrupp arvab, et nad on sinu lapsehoidjad. Sõbralik aitamine asendub esimese 10 minutiga kamandamise ja sinu eest otsustamisega. Esimese 10 minutiga oligi mulle selge, et see pole minu tass teed ning otsustasin sääred teha. Õpetajad lugesid bussi ees nimesid, et kes kuhu bussi minema peab. Kuna see polnud minu klass ja minu nime kuskil seal polnud, ütles mentor, et võin ise valida. Hakkasin ühte bussi sisenena, kui see üks abistaja mu õlast haaras ja ütles, et ma pean tulema nendega samasse bussi ja ma olen tema pinginaaber. Kohkusin korraks ära ja astusin 2 sammu tagasi, kuid siis jõudis selgelt kohale, et need on veel eriti lapsehoidja usku. Ühel hetkel kasutasin siiski võimalust, kadusin rahva sisse ja valisin omale bussi. Ma tõesti ei tea, miks inimesed arvavad, et kui vahetusõpilane kohalikku keelt ei räägi, siis peab teda kohtlema nagu abitut last. Võib olla tunnen ainult mina nii, aga hetkel pole mul veel teisi kogemusi olnud.
Seal bussis, millega ma lõpuks Belgia poole sõitsin,, tutvusin juba esimestel minutitel nii lahedate inimestega. Istusin ühe ülitoreda tüdrukuga ja ma arvan, et ta on siiani kõige lahedam inimene, kellega ma Hollandis tutvunud olen.
Bussisõit oli u 2,5h ning siis jõudsime reisi sihtpunkti Ieperi linna.

PÄEV BELGIAS:
1,5h workshop (räägiti I maailmasõjast, tähtsamad faktid jms)
2h In Flanders Fields museum
1h Lõuna
2h surnuaiad - Käisime kokku 5 kalmistul, kuhu oli maetud I maailmasõjas hukkunud inimesed. Igal kalmistul rääkis giid tähtsamatest inimestest ning tutvustas erinevaid ausambaid. Iga kalmistu oli erineva riigi inimestele pühendatud, käisime näiteks tohutu suurel Ühendriikide surnuaial, kuhu olid siis maetud Ameerika sõdurid.
1h õhtusöök
Tagasi koju.
Päev oli ÜLITORE ja huvitav! :)

Belgia lõuna

Ameerika sõdurite kalmistu

ülitore tüdruk Romee :)

reede, 9. oktoober

Käisin Romee ja Thomasega bowlingus ning pärast sõime koos õhtust.

reede, 16. oktoober

Käisime võrkpallitüdrukutega restoranis söömas. Pärast restorani suundusime Eindhoveni peotänavale - Stratum. Mul on väga hea meel, et olen just sellest tiimis, tüdrukud on tõesti väga lahedad ja õhtu oli ka väga meeleolukas.

minu tiim

@stratum

Anouk ja Maris

laupäeva, 17. oktoober

Minu sisemine Maris otsustas, et ta tahab Hollandi haigla ka üle vaadata. :D


________

Nii mul see elu siin läheb, olen rõõmus ja kõik on kenasti! 
Soovin kõigile vaheaja nautijatele imetoredat sügisvaheaega! :)
Kallid ja paid! :)